Postimehe artiklid haige lapse teemal

Terviseamet: lasteaiaõpetajate olukord on skisofreeniline

 

02.11.2011 11:08

Eger Ninn

Postimees

Paljud vanemad on laste haiguste suhtes väga tundlikud ning nad ravivad oma tripsu enne uuesti teiste sekka viimist täiesti terveks. Ent on ka selliseid vanemaid, kes justkui ei hooliks ei oma ega teiste laste tervisest ning viivad lasteaega ka täiesti haige mudilase.


Vanemad, kes viivad lasteaeda oma haige lapse, tahavad, et nende last ei viidaks õue, tervete laste vanemad jällegi sooviksid, et nende lapsed saaksid lasteaias mängida, kasvada ja areneda ning õue käies karastatud. «Kasvatajatel ei ole võimalik sellises olukorras hakkama saada. See on skisofreeniline. See ei ole terviseameti lahendada, see ei ole lasteaia lahendada, aga väga head lahendust ma ei näegi,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

«Natuke nohune laps, ütleb lapsevanem. Et võib-olla ei ole hea olla minu lapsega nii palju õues. Aga lasteaed ja päevakava on ju üles ehitatud ikkagi tervete laste järgi. Ja kasvatajat on ju kahjuks üks, äärmisel juhul ka abiõpetaja. Ta ei saa teha erandeid haigetele ja tervetele. Sealt hakkavad probleemid, millega on väga keeruline lasteaedades hakkama saada,» selgitas ta.

Samas peaks ju iga lapsevanem olema huvitatud sellest, et juhul kui tema on oma lapse terveks ravinud, siis teine haige laps rühma ei satuks. «See on pidev nõiaring,» möönis Saluri ning lisas: «Mis me siis teeme? Tervete lastega lapsevanem tahaks, et ta laps oleks karastatud, käiks iga päev õues. Teine lapsevanem, kes ütleb, et ta ei saa oma töökohta kaotada, peab oma lapse sinna viima ja ütleb: palun, et ta rohkem haigeks ei jääks, ärge teda õue viige.»

Ta möönis, et haigete laste lasteaeda viimine pole ainult vanemate või lasteaedade probleem, vaid terve ühiskonna sotsiaalne mure. «See on just see probleem, et lapsevanem kas majanduslikel või töökoha säilitamise kaalutlustel on sunnitud minema tööle, tal ei ole oma haiget last kusagile panna.»

Sellest tekibki olukord, kus lapsevanem mõtleb, et mis see väike nohu ikka teeb, mõtlemata aga sellele, et teine lapsevanem, kelle laps on terve, korjab selle väikese nohu oma lapsele ja ei ole selle üle sugugi rõõmus.

«See on väga-väga keeruline ja väga raske olukord, millele tegelikult peaksid mõtlema lapsevanemad juba enne seda, kui nad lasteaeda lähevad. Neil peab olema alternatiiv enda jaoks välja mõeldud. Mida ma teen siis, kui laps jääb haigeks? Ja ega me seda ju enne ei tea ka, kui me paneme lapse lasteaeda, et kui vastuvõtlik ta erinevatele viirustele ja infektsioonidele on,» rääkis Saluri.

«Lasteaed ei saa vastu võtta haigeid lapsi, ta peab vastu võtma terved lapsed. Kas ta teeb siis valiku, et praegu on infektsioonide aeg ja ütleb nendele lastevanematele, kelle lapsed on terved, et praegu tuleb nii palju haigeid lapsi, et kui te tahate, et teie lapsed on terved, siis ärge teie praegu oma lapsi tooge või? Me ei saa ju seda teed ka minna. See on väga keeruline probleem.»

Saluri selgitas, et sel aastal on terviseametile tulnud haigete lasteaialaste teemalisi kõnesid tavapärasest tunduvalt rohkem. Nõu küsivad nii lasteaiajuhatajad kui kohalikud omavalitsused, et kuidas sellist olukorda lahendada. Nõu küsivad ka need lapsevanemad, kelle lapsed on terved ja kes on huvitatud sellest, et nende laps ka püsiks terve, mitte ei läheks lasteaeda nakkusi korjama.

Naise sõnul on vanemate töölt koju jäämine kommunikatsiooni küsimus tööandja ja töötaja vahel. Kui töötaja on tööandja jaoks oluline ja töötaja saab oma tööga hästi hakkama, siis on ju tööandjal ka rahulikum, kui töötaja on rahulik. «See tähendab, et ta (lapsevanem – toim.) saab tagada selle, et ta laps saaks terveks ja läheb tervena lasteaeda.»

Tema sõnul oleks vaja tööandjate ja töötajate omavahelist kokkulepet ning mõistvat suhtumist. Et tööandja lubaks vanemal kodus töötada, vältimaks nakatumiste lainet ja nakkuste levikut. «See on iga konkreetse töökoha sisemise kultuuri ja kokkulepete küsimus.»

«Kui lapsevanemal on keeruline saada hakkama oma haigusest virila lapsega, siis kasvataja peab saama hakkama kahekümnega. Neist osa on tervisest pakatavad ja energia keeb üle ja teised tahaksid hoidmist ja poputamist. See on väga keeruline. Siin tuleks säilitada kainet mõistust ja ikkagi püüda selle poole, et lasteaias käivad ainult terved lapsed,» rääkis Saluri.

Kui iga lapsevanem lähtuks soovist, et tema laps on ja jääks terveks, siis ei tekiks olukorda, kus osad vanemad püüavad aeda sokutada ka haigeid lapsi.

«Kui sa midagi väga tahad, kui see on sinu elus kõige tähtsam asi, siis sa ju teed kõik selleks, et seda saada, mida sa tahad. Me ei saa öelda seda, et ah, me saame aru, teil on raske, viige pealegi need natuke haiged lapsed,» ütles Saluri ning lisas, et lasteaiale ei saa peale panna punase risti silti ja muuta seda põdejate asutuseks.

«Tuleb lihtsalt teadvustada seda, miks me viime lapse lasteaeda. Selleks, et ta saaks seal mängida, areneda, õppida, aga haige laps ei ole mängija-areneja-õppija. Haige laps tahab rahus olla. Sotsiaalsest aspektist ma saan aru, miks seda tehakse, aga see ei tähenda, et me peaksime seda lubama teha,» lisas ta.

 

Lasteaeda viiakse ka puruhaigeid lapsi

 

02.11.2011

Eger Ninn

Postimees

Kuigi lasteaial ei ole kohustust vastu võtta haiget last, leiab osa vanemaist siiski võimaluse, kuidas oma haige laps sinna sokutada. Ka 39-kraadise palavikuga.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kirjeldas üht vestlust lasteaiajuhatajaga, kes rääkis, kuidas nende lasteaeda toodi hommikul 39-kraadise palavikuga laps. Kui lapsevanemale helistati, et ta lapsele järele tuleks, jõudis vanem lasteaeda alles kella kuueks õhtul.

«Kuhu me paneme selle lapse? Kas sel juhul ka häda ajab härja kaevu, kui olen hoolimatu? Kas tõesti on töö nii tähtis, et see kaalub üles lapse tervise?» oli Saluri nördinud.

«Ma saan aru, et töö on tähtis. Meil võib-olla on terves ühiskonnas need väärtushinnangud veidi paigast ära. Aga kui ma viin 39-kraadise palavikuga lapse lasteaeda, kas ma siis arvan, et ta saab rutem terveks? Ühel päeval pean ma ikka koju jääma,» lisas ta.

Korraks kadunud palavik

Samuti on terviseamet saanud teateid, kuidas vanemad viivad hommikul aeda lapse, kes näib küll veidi haiglane, ent kellel palavikku pole. Paari tunni möödudes tõuseb lapsel siiski palavik. Selgub, et vanemad on haigel lapsel palaviku tablettidega alla võtnud ja siis ta teiste juurde toonud.

Kui palavik on väga konkreetne haiguse näitaja ja õpetaja ei ole kohustatud sellist last hommikul vastu võtma, siis kergemate haiguste nagu nohu ja köha puhul on piir veidi hägusem. Saluri märkis, et tegelikult oskab iga lapsevanem väga hästi hinnata, kas laps juba on terve ja valmis teistega suhtlema või ta tegelikult seda ei ole.

Terviseameti avalike suhete juht Saluri rõhutas, et kõik algab inimeste suhtumisest: seda nii lapsevanemate kui ka tööandjate omast. Kui tööandjad võimaldaksid oma töötajatel paindlikumalt tööd teha, kas või kodus töötada, ja kui kõik vanemad oleksid sama suhtumisega lapse haigusse, siis tõenäoliselt poleks lasteaedades nii palju haigestumisi.

«See on raske. See peab tulema koostööst ja ennekõike peab see algama soovist, et ma tahan, et mu laps oleks terve ja ma tahan, et ta jääks terveks. Ja ma teen omalt poolt kõik selleks,» lausus Saluri.

Ühe probleemina tõi ametnik välja ka asjaolu, et paljudes lasteaedades on väga väikese ruumi peale ära mahutatud liiga palju lapsi. «Ja kui liiga palju inimesi on ühes kohas, on nakatumise oht alati suurem,» rääkis ta.

Kolmeaastase Oliveri ema Krista Fazijevi sõnul käib tema poeg esimest aastat lasteaias, kuid enamiku sellest ajast on ta lapsega siiski kodus olnud. Kuna naisel on ka peaaegu pooleteiseaastane tütar, siis nende pere jaoks lapse koju jäämine suur probleem ei ole.

Lasteaia asemel kodus

«Kui ma ükskord Oliveri lasteaeda viisin, siis tundus küll keegi seal kõrval nii hirmsasti köhivat, et juba jõudsin mõelda: poeg jääb niikuinii uuesti haigeks. Ja jäigi,» rääkis ta. «Lapsevanem ise teab, millise lapse ta lasteaeda viib. Enda lapse tervis on see, millega sa mängid.»

Nelja-aastase Rome ema Kristiine Kangust selgitas, et tema poja tervis on küllaltki tugev ja kõik nakkused poisile kohe külge ei jää. Samas möönis naine, et lasteaias pole ta haigeid lapsi kohanud.

«Aga vanema tüdrukuga oli küll nii, et iga kuu istusin kaks nädalat kodus haiguslehel,» selgitas Kangust ja lisas, et õnneks oli tal mõistev tööandja. Küll aga vaadatakse paljudes kohtades pidevale töölt puudumisele viltu.


Kahe lapse vanaema Sirje Tohver kirjeldas, et tema nelja-aastane tütretütar käis eelmisel aastal lasteaias reaalselt kohal vaid kuu jagu. Tema tütrel on õnneks võtta inimene, kelle hoolde oma lapsed jätta, ent paljudel sellist võimalust pole.

«Eriti raske on üksikvanemal ja kui tal ei ole seda tugisüsteemi taga, kui ta on tulnud Tallinna ja vanemad elavad kuskil kaugel-kaugel Valgamaal ja tal ei ole siin veel oma sõbrannasid tekkinud. Aga on ikkagi ka neid, kellel on see süsteem ja kes saavad kuidagimoodi hakkama,» möönis ta.

«See on nagu loodusseadus, et ega haigusi ära ei kaota. Ja paljud rühmad töötavad ju ainult ühe ruumiga. Nii et terve päeva on nad selles ühes toas ninapidi koos. Magavad samas, ja söövad samas ja halva ilmaga ei käi ka õues. Seal on tõesti nii, et üks köhatab ja pisikud lendavad,» lisas Tohver.

 

 

est | est
 

 

 
 
Koeru Lasteaed Päikeseratas    Soodne koduleht